Säidse vanna ja kolm vahtsõt Võrumaad
Kost nakas pääle Võrumaa aolugu? Või üteldä, et õkva Võhandu, seo pühä jõõ, perve päält. Kääpä kandin oll joba 5000 aastat tagasi väikene küläkõnõ, kon punt jahimehi, kalapüüdjid ja söögikorjajid uma elupäivi müüdä saatsõva. Tamula järve veeren oll kiviaol üts õigõ põnnõv elukotus. Säält om löütü tarva sarvi, eläjäluid, savianumidõ tükkõ ja kivist, luust, puust ni sarvõst asakõisi. Nimmamist väärt om tuugi, et seeni ei olõ viil kostki mujjalt Eestist saadu nii hulga merevaigust vidinid, Tamula külän oll naid kokku pia paarsada. Vällä omma tulnu ka linakiirdme (kedrad), tsusask (pistoda), pallu ripõnduisi (ripatsid) ja mitmid kujukõisi. Pääle tsirgu- ja eläjäkujjõ om Tamula rahvas luunu hindäst „autoportreid” – lõiganu luust vällä inemise näo ja kerega vigurikõisi. Matussõ inämb ku katõkümne koolnuga omma näist kah maha jäänü. Tamula kotussõl om vanust üle 4000 aasta, mis tähendäs, et üts tundmalda rahvas tekse siiäkanti mõnusa pesä joba ammu inne tuud, ku soomõugrilasõ Eesti maiõ pää...